Kõikidel lapsevanematel, hüppamise huvilistel ja niisama uudishimulikel on võimalik tulla vaatama meie tegemisi avatud treeningul. Näitame õpitut ning valmistume sõiduks Soome.

18. jaanuaril kohtusime Tallinnas Miriamiga, kes on Soomes üks hüppamise eestvedajatest. Kohtumise eesmärgiks oli arendada koostööd Eesti ja Soome hüppajate vahel ning luua noortele mitmekülgseid võimalusi enese arendamiseks. Loodame, et sellest saab alguse midagi suurt!

Esimene noortekohtumine leiab aset juba märtsikuus.

Sihtkoht: Slovakkia, Bratislava

Aeg: 23.11.2018 – 25.11.2018

Võistlus: 3 rd ERSO Show Contest 2018 

Eestit esindasid: Anette, Elis, Ädu, Sigrit ja Rico, treeneri ja kohtunikuna Küllike

Tulemus: 12 

Nüüdseks on meie tiimi esimene katsumus läbitud ning rahvusvaheline kogemus seljataga. Kui reedene päev läks suuresti saabumise, sisseelamise ja linnaga tutvumise peale, siis laupäeval algas juba tõsisem ettevalmistus. Hommikul saime proovida lava ja teha oma kava paar korda muusikaga läbi. Üldiselt võisime rahule jääda, kuid andis tunda, et kui treeningutel oled harjunud hüppama ühes taktis, siis juba väike nihe muusikas (tehnika mängis lugu pisut aeglasemalt) annab tunda. Rütm on kohe teine, aga õnneks sel korral rahulikum. Kiirema tempoga oleks ilmselt rohkem probleeme tekkinud. Õnneks oskasime esinemise ajal sellega nüüd juba arvestada ja võtsime teadlikult tempot pisut maha. Teine tähelepanek mis tekkis, oli see, et esimesel korral tuli kava üllatavalt hästi välja, pärast viimast treeningut kodumaal oli see puhas rõõm, kuid seda õnne ei jätkunud kauaks. Järgmine kord muusikaga tehes oli jällegi tõeline kaos, aga see andis õhtuks juurde kindlustunnet teha täiega ja palju paremini. Oluline tähelepanek on see, et proovide ajal ei lubatud saali kedagi peale hüppajate ning nende treeneri. Kõik on väga salajane, kuid ma pole päris kindel mis on selle toimingu eesmärk, aga ju on seda millekski vaja. Vahest oleksime me teisi vaadates lava taga oma kava viimasel hetkel muutma hakanud? 

Pärast proovi suundusime korraks hotelli, et võistluseks valmistuda ja ega pikalt aega ei olnudki. Ürituse alguseks kästi kõikidel kindlasti kohal olla ning kuigi me olime päeva viimane võistlusnumber, siis kuulasime ilusti käsku. Lootsime sisimas teisi kavu näha, et saaksime ka seeläbi juurde kogemusi ning teadmisi, kuid selle asemel olime sunnitud ootama oma järjekorda garderoobis. Ega muud sel viga polnudki, kuid meie eesmärk Slovakkiasse minnes oli natuke teine – näha ka teiste riikide hüppajaid, et saada ise seeläbi teadlikumaks ja osavamaks, aga järelikult peab see eesmärk veel ootama. Grupivaim oli õnneks hea ning teineteisele toetudes ei toimunud kardetud läbipõlemist ning tüdinemist. 

Lavale minnes oli tunda juba kerget ärevust, kuid meil kõigil oli ühine eesmärk. Me ei läinud sinna ilmselgelt võitma. Me ei läinud hüppama üle oma varju. Meie eesmärk oli teha treeningutes õpitut nii hästi kui võimalik ning teha võimalikult vähe eksimusi. Samuti näidata teistele mida me õppinud oleme ning olla nähtavad. 

Eksimusi oli, kuid üldises plaanis usun, et olime tublid. Saavutasime nii subjektiivses hindamises kui ka kriteeriumipõhises hindamises 12 koha 17st. Leian, et see on tubli tulemus esimese võistluse kohta. Kõige suuremaks saavutuseks loen suurte bosside tehtud komplimente meie hüppamise ning kava kohta. See on suurim tunnustus mis olla saab kui inimesed leiavad ise aega ja tahtmist tulla ütlema, et see mis me tegime, meeldis neile ja nad nautisid meie vaatamist. Olen kindel, et võime lugeda selle reisi kordaläinuks. 

Mida arvavad reisist meie hüppajad ja treenerid:

E: “Mina arvan, et oli mega äge kogemus ja sain aimu teiste riikide tugevusest ja stiilist, millest siis ka ise midagi õppida. Olen ka õnnelik, et Showl ei jäänud täiesti viimaseks. Oli lõbus ka lihtsalt sõpradega aega veeta ja ma arvan, et saadi rohkem teada Eesti hüpitshüplemise tasemest. Mega reis oli ja esimene lennusõitki lennatud:) Loodan, et tekib veel sarnaseid võimalusi.”

A: “Slovakkia andis kogemust võistlustega, nägin teiste riikide oskusi… ning ise näitasime ka teistele, mida “Eesti oskab”

S: “Võime reisiga igati rahule jääda. Arenguruumi on, aga samas näitasime, et me suudame ka teistele konkurentsi pakkuda. Nüüd tuleb uued sihid seada ja edasi minna! 🙂 Tundub, et sobime ka tiimina omavahel hästi ning suutsime olla teineteisele toeks.” 

K: “Trikiti Slovakkia nädalalõpp jääb mulle meelde mitme kandi pealt: esimest korda tiimiga võistlemas ning seda kohe rahvusvahelistel võistlustel. Mina esimest korda kohtunikuna võistlusreegleid jälgimas ning punkte andmas- 2 päeva tööd ja kõige raskem oli seejuures oma noorte juurest eemal olek st mina istusin kohtunike laua taga ning nemad kusagil majas oma võistlusjärge ootamas. Kui noored lõpuks lavale tulid, siis minul jalg igatahes laua all värises.

Kohtunikke oli 12 ( reeglite  järgi)+12( subjektiivne hindamine) ja nii mõnestki riigist oli neid mitu, Eestist ainult mina. Nüüd kodus kõiki hindeid üle vaadates on rõõm tõdeda, et meie hinded on esimese korra kohta väga motiveerivad, samas arenguruumi on ning juba mõtteid, kuidas järgmine kord paremini saaks. 

Me jäime teistele meelde, meid kiideti ja kutsuti ( järgmistele mõõduvõtmistele)- mis saab veel vahvam olla. Vast see, et meil on klubis üksteist hästi toetavad ja üksteisega arvestavad tegusad noored!”

Lisan posituse alla ka tulemused.

Jääme ootama järgmist etteastet! 

Trikit 🙂 

On aeg näidata teile järgmist koduvideot meie tegemistest.

Sel korral oleme valmistumas minema üle piiri (nii isiklikes eesmärkides kui ka riigi mõistes).

Kui soovid meie tegemistest rohkem teada saada, siis võta meiega julgelt ühendust!

Järgmiste hüpeteni! 🙂 

Kohati on kurb, et suvi hakkab lõppema ja ilmad muutuvad üha jahedamaks, aga teisalt on tore, et saame taas koos hüppama hakata. Kui olete suvega leidnud mõne salahüppaja või lihtsalt hüppamise nautleja, siis võtke ta julgelt endaga treeningutele kaasa 🙂 . Rõõm on kohata uusi huvilisi, aga ära ei tohi ka unustada TEID, kes te hüppasite meiega juba eelmistel hooaegadel. Aitäh! Aitäh nii hüppajatele, lapsevanematele ja kaasaelajatele! 

Trikit sai oma hooaja avastardi 18.08.2018 toimunud Rakvere Ööjooksul. Pean tõdema, et ägedamat seltskonda on raske tahta ning loodetavasti on meid järgmisel aastal veelgi rohkem jooksmas. September pole enam kaugel ning uus algav hooaeg toob endaga ühes mitmeid vahvaid esimemisi, uusi raskemaid trikke ja meeldivat seltskonda. Teeme ära? 

Treeningute ajad lisame järgmisel nädalal, seniks järgmiste hüppamisteni! 

Tervitades

Trikit

Trikiti hüppajad on nüüdseks läinud suvepuhkusele, aga see ei tähenda, et hüppamine sellega läbi on saanud. Jätkuvalt hüpatakse edasi kodudes, rannas, reisil või hoopiski sõbral külas olles. Anna meilegi oma hüpetest teada ja seda Facebooki või Instagrammi vahendusel (kasuta julgelt #TrikitSuvetuur2018). 

Oleme nähtaval #TrikitSuvetuur2018! 🙂 

1. juunil, lastekaitsepäeval käisime õpitut näitamas Lennusadamas. Rõõm on tõdeda, et mida aeg edasi, seda vabamalt ja julgemalt tunneme end väljakul. Hüppamise lusti ei suuda rikkuda väike tuuleiil ega ka pimestav päike. Ikka üheskoos muutume veelgi paremaks ning osavamaks. Suured tänud kõikidele suurtele ja väikestele hüppajatele, kes meiega selle reedese päeva veetsid. Hiljem avanes soovijatel võimalus giidi juhendamisel tutvuda Sakala ja Suure Tõlluga.

Meie vahva Trikiti perekond pärast esinemist Lennusadamas

Hooaja viimane treening Ristiku Põhikooolis leidis aset 5.juunil, kui jagati kätte tänukirjad ja treeningkaaslaste head soovid ning mõtted. Lõppenud hooaeg on toonud palju esinemisi, naeru, pisaraid, õnnestumisi ja kindlasti ka proovikive. Usun, et oleme muutunud rühmana tugevamaks ja paremaks kui varem.

Valminud on ka esimesed märgid kõige kiirematele hüppajatele. Ikka edasi paremuse poole!

Kõigil avanes võimalus oma südamelt kõik ära rääkida ning kirjutada mälestuseks oma trennikaaslastele midagi ilusat

Suured tänud kõikidele suurtele ja väikestele hüppajatele, toetajatele, lapsevanematele ja kaasaelajatele! Kohtume juba uuel hooajal (… kui mitte varem)!

Puhake, mängige ja olge ikka rõõmsad ning hüpake kiiremini, kõrgemale ja kaugemale! 🙂

Tere taas

Ilmad on hetkel nii ilusad, et oleme oma hüppamistega õue jõudnud ja käesoleva aasta esimene esinemine õuealal on nüüdseks tehtud. Järgmisena kohtume juba 1.juunil kui toimub Suur Põhja-Tallinna lastekaitsepäev Lennusadamas.

Kohtumiseni! 🙂

Taaskord on üks esinemine seljatatud ning nii mõnigi tsirkusetrikk nähtud (vahest ka ise järgi katsetatud).  See on märk sellest, et laupäeva veetsime Omatsirkuse üritusel “Tsirkusering”. Peab tõdema, et tegu oli väga vahva sündmusega, mille hulka kuulus ka ääretult vastuvõtlik ning toetav vaatajaskond. Suured tänud meie hüppajatele osalemast, toetajatele kaasaelamast ning Omatsirkusele kutsumast! Loodetavasti ristuvad meie teed kunagi jälle.

Meie esitada oli kaks kava ning kuigi eksimusteta me ei saanud, siis usun, et saime oma eesmärgid kenasti täidetud.  Samuti on tunda, et mida rohkem noor esinenud on, seda reipama sammuga ta ka järgmisele katsele vastu astub ja seda rohkem ta kogu protsessi naudib. See on meie suur võit! Esinemishirm on loomulik osa meist kõigist ning üheskoos teeme sellele hirmule ükskord ka säru!

Nüüd on loodetavasti ka meie oma lapsevanemad näinud ning saanud oluliselt teadlikumaks, millega tema võsuke siis täpsemalt trennis tegeleb ja milline on olnud senine areng. Olen kindel, et nii meie kui ka teie võite kõik saavutatuga rahule jääda ja oodata põnevusega juba järgmist esinemist.

Seniks teeme veel tublisti trenni ja lihvime oma oskusi ja vahest on teiegi seas huvilisi (olenemata oma soost või vanusest 😉 ), kes sooviksid meie klubiga liituda ning mõned huvipakkuvad trikid selgeks õppida.

Kohtumisteni!